Perekonnaseisutoimingud

SÜNNI REGISTREERIMINE

Eestis registreeritakse lapse sünd, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele linna- või vallavalitsusele või maavalitsusele. Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks. Samas on ka siis vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus ning tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võib sünni registreerimise avalduse esitada elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, millisest perekonnaseisuasutusest on neil võimalik soovi korral kätte saada lapse sünnitõend.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

 

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

- sünni registreerimise avaldus;

- avaldaja(te) isikut tõendavad dokumendid;

- tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

 

Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

Sünni registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Sünni registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu. Sünni tõendamiseks väljastatakse soovi korral tasuta sünnitõend.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maavalitsusele või Tallinna perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument.

Sünni registreerimise avaldus

 

 

SURMA REGISTREERIMINE

Surma registreerimiseks võib avalduse esitada abikaasa, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on inimese surma kohta andmeid. Avalduse võib esitada ükskõik millisele maavalitsusele või linna- või vallavalitsusele seitsme päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist.

Avalduse esitamiseks tuleb minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale.

Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

 

Surma registreerimiseks tuleb esitada:

- surma registreerimise avaldus;

- surnu isikut tõendav dokument;

- arstlik surmateatis;

- avaldaja isikut tõendav dokument.

 

Võimalusel tuleb esitada surnu abielu tõendav dokument. Seadusest tulenevatel juhtudel on perekonnaseisuasutusel õigus nõuda ka teisi surma registreerimiseks vajalikke dokumente. Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi ehk näiteks isikutunnistuse või Eesti kodaniku või välismaalase passi edastab perekonnaseisuametnik kas Politsei- ja Piirivalveametile või Välisministeeriumile.

Surma registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Surmakande aluseks olev välisriigi dokument, näiteks meditsiinitõend, peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Kui arstlikul surmateatisel on surnu kohta andmed puudulikud või loetamatud ja seetõttu pole võimalik isikut tuvastada, siis surmakannet ei tehta ja surmateatis tagastatakse avaldajale palvega pöörduda tagasi meditsiiniasutusse ja lasta dokument vormistada korrektselt. Surma registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu. Surma tõendamiseks väljastatakse tasuta surmatõend.

Kui surm on registreeritud välismaal, ei tule seda Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maavalitsusele või Tallinna perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi surmadokument.

Surma registreerimise avaldus