Kihelkonna Kool

Kihelkonna vallanõukogu otsustas 1920. aastal sulgeda Pajumõisa, Viki ja Rootsiküla külakoolid ning ühendada need koolid Rootsiküla Algkooliks, millega liitusid veel Kihelkonna kihelkonnakool ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Kihelkonna osakonna algkool. Nimetatud Rootsiküla Algkool ongi praeguse Kihelkonna Kooli otsene eelkäija.

Rootsiküla Algkool paigutati kodanliku valitsuse poolt võõrandatud Rootsiküla mõisa peahoonesse. Kool töötas alguses kolme klassikomplektiga ( I + II ; III + IV ja V kl.) ja kolme õpetajaga (Eduard Hõbenik, Eduard Heinmets ja Adelaide Jürgens-Limberg), õppeaasta lõpuks oli õpilasi 100. 1922/23 õ-a. kehtestati 4-kl. koolikohustus ning kooli õpilaste arv suurenes 165-ni. Kool töötas nelja klassikomplekti (I + II; III; IV ja V + VI kl.) ja nelja õpetajaga kuni 1929. a. sügiseni, mil kehtestati 5-kl. koolikohustus ning klasside arv suurendati 5-le. Juba järgmisel õppeaastal (1930/31) kehtestati 6-kl. koolikohustus, kuid kuna tollane koolikorraldus nägi 157 õpilasega koolis ette neli õpetajat, tuli töötada nelja klassikomplektiga. Parem lahendus koolile tuli 1932/33 õ.-a., mil tänu suurele õpilaste arvule (170) anti koolile viies õpetaja koht ning võidi alustada viie klassikomplektiga. Samal aastal nimetati kool ka Kihelkonna Algkooliks. Nii töötati 1939. a. sügiseni ning siis vahetas kool ka esimest korda direktorit - nimelt suunati 19 aastat seda ametit pidanud Eduard Hõbenik Kuressaare Algkooli juhatajaks.

Kuna järgnesid keerulised ajad (mitmekordsed võimuvahetused, sõda), jõudis järgneva 5 aasta jooksul direktori ametit pidada tervelt 4 meest ning kuigi 1941. aastal alustati isegi uue koolimaja ehitamist, tõmbas sõda sellele siiski kriipsu peale. Kool muutus teisejärguliseks, vähendati õppeaegu, koondati klassikomplekte, kärbiti õppeprogramme. 1944. a. algas kooli ajaloos uus ajajärk - kool reorganiseeriti ning nimetati Kihelkonna 7-kl. Mittetäielikuks Keskkooliks. Koolitööd saadeti Kihelkonnale organiseerima August Tõkman, kes alustas siin oma elutööd, juhtides ja arendades kooli kuni 1982. aastani.

Teostati hädavajalik remont ning kool alustas taas tegevust 12. detsembril 1944. Tööle asus kuus klassi neljas klassikomplektis, kokku 112 õpilasega. VII kl. jäi ruumi ja õpetajate puuduse tõttu avamata. 1945. a. tuli kooli tööle ka teine legendaarne mees - matemaatikaõpetaja Anton-Julius Meius.

Esimene lend seitsmeklassi haridusega noori lõpetas 1946.a. kevadel, 1947 - 1951 ja 1955 - 1958 töötasid koolis ka vene õppekeelega klassikomplektid.

1958.a. toimus koolihoone kapitaalremont, mis lõpetati lõplikult 1960.a. (avaramad aknad, uus katus, uued laed ja põrandad jpm.). Sellega oli 1941. a. algatatud uue koolimaja ehitamine päevakorrast maha võetud.

1959./60. õ.-a. reorganiseeriti Tagala 7 - aastane Kool algkooliks, tänu millele vanemate klasside (V - VII) õpilaste arv peaaegu kahekordistus.

1960. aastal reorganiseeriti kool Kihelkonna 8-kl. kooliks ning 1961.a. kevadel lõpetas kooli 2 klassi: VII klass sai lõputunnistused, VIII kl. aga keskkooli 8.kl. tunnistuse (samad tunnistused anti välja ka 1962. a. lõpetanutele).

1963.a. kevad oli ajalooline selle poolest, et esmakordselt saatis kool ellu 8.kl. lõpetajad lõputunnistustega. Algatati kuuseistutamise traditsioon, mis kestab tänapäevani. 1963. aastal sai kool alalise elektri, mis parandas tunduvalt õppetöö tingimusi.

1970. - 1975. aastat iseloomustab suur õpilaste arv koolis ning nendesse aastatesse jääb ka kooli õpilaste arvu rekord - nimelt õppis 1971./72. õ.-a. koolis 189 õpilast. Koolis andis tunda ruumipuudus ja kitsikus.

24. jaanuaril 1977.a. tabas kooli suur õnnetus - tulekahjus hävis kogu koolihoone koos sisustuse ja õppevahenditega. Klassid paigutati laiali Kihelkonna erinevatesse asutustesse ja pärast nädalast pausi õppetöö jätkus. Pooled klassid, õpetajate- ja pioneerituba ning raamatukoguruum paiknesid endises internaadis. Algasid ettevalmistused uue koolimaja ehitamiseks.

1977.a. lõpus sai paika esimene vundamendiplokk, 1978.a. veebruaris oli nurgakivi panek ning mais algas katuse tegemine.

01. septembril 1979 alustas kool tööd uues, tollal kaasaegsetele nõuetele vastavas, koolimajas.

1981./82. õppeaastal tulid kooli esimest korda 6 - aastased õpilased. Loodi 0 klass, kes õppis teise korra alusel kui ülejäänud klassid ning siit tulenes ka rida probleeme.

1982. a. septembrist jäi väljateenitud vanadusepuhkusele kooli kauaaegne direktor August Tõkman, kel olid suured teened kogu Kihelkonna rahva ja kooli ees. Pensionile jäi ta direktorina, jätkates majas tööd poiste tööõpetuse õpetajana. Uueks koolijuhiks sai Raivo Kallas, kes tegi seda tööd edukalt 12 aastat.

1988./89. õppeaasta algusest sai kool uue nime - Kihelkonna 9-klassiline Kool. Õppetöös olulisi muudatusi see nimemuutus ei toonud, sest kool oli sisuliselt 9-klassiline juba 1982. aastast, mil kooli tulid kuueaastased.

1992. aastast alates kandis kool nimetust Kihelkonna Põhikool.

Oma 80-ne tegevusaasta jooksul on Kihelkonna kool ellu saatnud ligi 200 6-kl. ja 200 7-kl. haridusega noort, ligi 460 8-kl. lõpetajat ning 128 9.kl. lõpetajat - kokku pea tuhat inimest on saanud hariduse Kihelkonna koolist.

2007.a novembris kujundati Kihelkonna Põhikool ümber Lasteaed-põhikooliks nimega Kihelkonna Kool. Kihelkonna Kooli koduleht: www.kih.edu.ee