Harilaid

Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ja Vilsandi saarest põhjas asub saare omapärasemaid, "noori" poolsaari - Harilaid. Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju. Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m. Poolsaare pindala on 3,62 km². Tema kaarduvad piirjooned moodustavad... »

Kihelkonna Miikaeli kirik

Kihelkonna kirik mõjub praegu oma sihvaka läänetorniga väga suurejooneliselt, see on aga hilisem lisand kiriku soliidsele ajaloole ning pärineb alles aastast 1897 - 1899. Kirik ise kuulub saare vanimate hulka. Kihelkonna oli keskaja alguses üks Saaremaa olulisemaid keskusi. Siin oli arvestatav sadam, ja samas möödus sealt maismaatee, mis ühendas Saaremaa... »

Kihelkonna maalinn

Kihelkonna - Mustjala maantee 5. km - l, teest 140 m lääne pool asub Kihelkonna maalinn, mida esimesena kirjeldas J. B. Holzmayer. Üldkujult piklikovaalne (120 x 75m) linnus paikneb männimetsaga kaetud liivaluidetel. Välisnõlva kõrgus on 8 - 10 m, kalle 28 - 30 kraadi, õue pindala 5300 m². ... »

Kuriku pank

Kuriku pank asub Kihelkonna vallas, tagalahe looderannal, Undva külast idas. Järsaku pikkus 1,3 km. Paljanduvad Jaani lademe Ninase kihistiku kivimid. Geoloogiline läbilõige ülalt alla: 0,00 - 1,00 pinnakate 1,00 - 2,36 pruunikashall keskmise - kuni paksukihiline kavernoosne dolomiit. Kavernid põhjustatud peamiselt brahhiopoodide jt. kivististe või nende detriidi väljaleostumise tõttu. 2,36 - 2,76 korrapäratu... »

Loona mõis

Pika ja keeruka ehitusloo ilmekaks näiteks on Loona väikemõis Kihelkonna kihelkonnas. Hoone varasemad osad pärinevad keskajast, keldri kujundavad vasallilinnuse müürid, kus on säilinud peasissepääsu riivpalgi niþid, müüritrepp, raidkivi fragmendid. 17. sajandil valmis varasemast mingil ajal tuleroaks langenud ehitisest säilinud müüriosi kasutades uus, võlvitud roovialusega mõisamaja. Järgnev suurem ehitusperiood sai teoks 1785.... »

Mihkli talumuuseum

Viki külas, Kuressaarest 28 km, Kihelkonna poole, asub Eesti üks omapärasemaid muuseume - Mihkli Talumuuseum. Selle rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Pea eranditult on need esemed valmistatud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue põlvkonna oskuslike kätega. Oma loomulikus keskkonnas... »

Odalätsi allikad

Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. ... »

Pidula maalinn

Pidula maalinn asub endise Pidula mõisa "suures aias", selle põhjapoolses otsas. Ligi 3 m laiune linnusevall on peaaegu ristkülikukujuline, ühest otsast veidi ümarduv, 0,5 -1 m kõrge. Vallide läbimõõt sisejalamilt kirde-edela suunas on 95 m, ristipidi umbes 60 m. Selle linnuse sees on teine, vaid 17 - meetrise läbimõõduga ja... »

Pidula mõis

Saaremaa ühel kasutatavamal turismiteel, Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole, püüab pilku kõrge kivikatusega lihtsailmeline kivihoone - Pidula mõisa härrastemaja. Läbimõeldud proportsioonide ja maitsekate detailide tõttu hindavad kunstiajaloolased seda Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana. On arvatud, et hoone pärineb 18. sajandi keskpaigast, juurdeehitis tagaküljel 19. saj. algupoolelt. Ehitist kaunistavad räästaalune kitsas... »

Suure Tõllu kerisekivi

Saaremaa rändrahnudest on enamus pärit Läänemere põhjast või Soomest. Meile on nad jõudnud viimasel jääajal koos jääga ja kliima soojenemisel jäänud just sinna, kus jää nende ümbert sulas ja nad maha poetas. Lääne-Saaremaa paljud suured rahnud on seotud legendidega. Ja kes teine kui just Suur Tõll nendega toimetada suutis ... Saaremaa... »

Suuriku pank

Suuriku pank asub Kihelkonna vallas, Tagamõisa poolsaare kirdenurgal, Undva külast kirdes. Suuriku on Panga järel suuruselt kõrgeim rannajärsak läänesaartel. Järsaku pikkus 1,6 km, kõrgus 20 m. Aluspõhjalise osa kõrgus peaaegu 8 m. Paljanduvad Jaani lademe Mustjala ja Ninase kihistike kivimid. Läbilõike kirjeldus ülalt alla: 0,00 - 1,50 pinnakate 1,5 -... »

Tagamõisa puisniit

Puisniidud on Saaremaa taimkatte lahutamatuks ja kõige iseloomulikumaks osaks. Nad on levinud saare kõikides osades, suuremate ja väljakujunenud kogumikena esinevad aga saare lääneosas (Kõrusel, Neemel, Tagamõisas, Järumetsas, Pilgusel jm.) Tagamõisa poolsaarel esineb peamiselt tamme - puisniit. Puurindes esinev tamm on siin 5 - 15 m kõrgune, jändriku tüvega, madalalt algavate... »

Undva pank

Undva e. Tõrvasoo pank asub Kihelkonna vallas, Tagamõisa poolsaare põhjatipus. Panga pikkus ca 350 m, kõrgus 2,5 m. Paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistiku kivimid. Läbilõike iseloomustus kõrgema panga nukilt alla: 0,00 - 1,50 pinnakate 0,50 - 2,00 hall paksukihiline jämedetriitne Ninase kihistiku lubjakivi, põhimass mikrokristalliline. Kohati esineb rohekaid savikaid... »

Viidumäe

Viidumäe Looduskaitseala on rajatud 1957. aastal. Ta asub Lääne - Saaremaal iidsel Antsülusjärve rannaastangul. Looduskaitseala pindala on 1873 ha. Viidumäe looduskaitseala paikneb Saaremaa kõrgeimas ja vanimas osas, nn. Saaremaa selgrool, mis hakkas ümbritsevast merest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Paari järgneva aastatuhande jooksul kujundas Antsülusjärv kõrgustiku serva tänaseni püsinud kohati... »

Vilsandi Rahvuspark

Vilsandit tuleb otsida Saaremaa lääneranniku ligidalt, Kihelkonna kandist. See on umbes 6 km pikkune ida - lääne suunas väljavenitatud saar. Vilsandi Looduskaitseal, oli Eesti esimene looduskaitseala, alasse kuuluvad arvukad saared, laiud ja rahud. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Üldse hõlmab Vilsandi Looduskaitseala ligikaudu 100 saart, laidu... »

Vilsandi tuletorn

Vilsandi saare läänekaldal, kõrgus 37 meetrit; valge kooniline kivitorn rõdu ja punase laternaruumiga, punasel vundamendil. Vilsandi tuletorn püstitati saarele 1809. aastal. Merepinnast 40 meetri kõrgusel asuv tuli hoiatab meresõitjaid arvukate piirkonnas asuvate ohtude eest ja selle nähtavuse kaugus on 18 meremiili. Üheks huvitavamaks perioodiks Vilsandi tuletorni ajaloos kujunesid aastad 1910... »