Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd.

Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud.

Kui tegelikult elab omavalitsuse territooriumil inimesi rohkem, võib teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes ebakorrektsete elukoha andmetega inimesed, vaid ka keed, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole inimese asumine või paigutamine haiglasse, hoolekande- või kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenistusse.

 

Elukoha andmeid muudetakse:

- inimese esitatud elukohateate alusel;

- inimese elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel, kui inimene asub püsivalt elama välisriiki;

- linna- või vallavalitsuse algatusel;

- ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;

- kohtulahendi alusel, millega inimene kaotab õiguse ruumi kasutada;

- elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutumisel;

- välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel, kui inimese elukoht on välisriigis.

 

Elukohateadet on võimalik esitada esitatava elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele:

- kohale minnes;

- saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;

- saates digitaalse allkirjaga e-posti teel;

- kasutades rahvastikuregistri e-teenust teabeväravas Eesti.ee (vajalik ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu).


Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad.

Püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimise eesmärk on teavitada rahvastiku-registrit tema aadressiandmetest välisriigis. See võimaldab tagada talle kodaniku ja välismaalase õigused, mida korraldab registriandmetele tuginedes Eesti riik.

Eestist lahkumisel saab inimene esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed Eestis asuvale linna- või vallavalitsusele elukohateatega. Kui inimene juba elab välisriigis, saab ta oma püsiva elukoha andmete registreerimiseks esitada taotluse Eesti aukonsulile või välisesindusele või nende puudumisel Välisministeeriumile, mis omakorda esitab vastavad andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt ning kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Teatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. Erandina ei tehta seda siis, kui inimene soovib elukohana registrisse kanda talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi või kui inimene tõendab, et kasutab elukohana ruumi, mis pole eluruum.

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, näiteks e-posti aadressi, postkastinumbri, telefoni- või muu sidevahendi numbri või ka muu ruumi aadressi, kui ta elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi.

Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele.

Linna- või vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Kui teade vastab nõuetele, kannab linna- või vallavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.

 

Registrisse kandmisest võib linna- või vallavalitsus keelduda:

- kui inimene ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;

- kui tegemist ei ole eluruumiga (kehtivad mõningad erisused);

- kui elukohateates esitatud andmed on puudulikud;

- kui inimene on esitanud elukohateates valeandmeid.

 

Elukohateade

Elukohateade (elektroonselt täidetav)